Lirieke: Metsatöll. Hiiekoda. Raiun Kui Rauda.

Tardund verel tostan kaed,
hinges metsakuradi haal.
Sudames mul voolab veri
justkui maru, justkui massav meri.

Voora risti all polvili ei lange -
olen kange.
Uku paedest muurid laon,
terasest kaised taon.
Minu veri vaid teraselt langeb!

Raiun kui rauda, raiun kui rauda,
taon hinge teraseksi!
Raiun kui rauda, jah, raiun kui rauda,
taon hinge teraseksi!

Raiun ma rauda - teen sest terast,
endale hinge esiisade verest.
Puhal moogal purustan,
las voora risti veres vinduvad!

Puha mul vaid oma koda ja Taaralt antud joud,
justkui poud!
Joud see minu soontesse,
raiun raevus kasvoi verele
enese hinge teenivad kaed.

Raiun kui rauda...