Lirieke: Metsatöll. Hiiekoda. Merepojad.

Me oleme mehed mere pealta
tormituultest sundinud,
me oleme mehed murgitukist,
rauakangista kasvanud!

Ehk isade ang ja emade vaev
on kandnud kaugel kodu kallastest,
me hinges voitluses on hiiekoda
ja kodu Taara tammede all!

Esiisade verd nagime lainetesse kadumas,
vaevadesse vajumas.
Joudu rauges sugavale, merehauda sugavale,
veri meie soontesse merevolga noudma.

Ja kui vajubki kunagi me jalge all meri -
ta sangi heidab kord iga poeg,
me joud, hing, kiviste randade veri
kord arkab kouena tema toel!